Eelmisel kolmapäeval üle Eesti 21. korda olnud Eesti suurim koolinoorte spordi¬üritus – heategevuslik teate¬jooks sai tänavu külge mõru maigu, kui paljud õpilased rebisid osaluse eest tasuta saadud särgi endal või kaas¬võistlejatel meelega puruks.
Üle Eesti jooksid 27 linnas V–IX klasside õpilased. Hinnanguliselt oli jooksjaid 12 000, Järvamaal üle 400. Ürituse eesmärk on üllas: kutsuda lapsi liikuma ja panna nad mõtlema nendele lastele, kelle liikumisvõimalused on piiratud. Noored annavad oma panuse jooksus osaledes ja täiskasvanud saavad neid toetada annetustega Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskusele.
Kõik võistlejad saavad jooksuüritusel kollase särgi, millel on ürituse sümboolika koos telefoninumbritega, ja üritusest osavõtt on tasuta.
Järvamaal korraldab heategevuslikku teatejooksu Järvamaa Spordiliit Paide tehisjärve ääres. Peakorraldaja Piret Reinfeld ütles, et on seda üritust eest vedanud üle kümne aasta ja tundnud rõõmu nendest sadadest rõõmsatest jooksusõpradest. «Sel aastal sain aga kahjuks šoki ja olin väga kurb,» lausus ta. «Seda, mis juhtus, ma oodata ei osanud.»
Reinfeld märkis, et esimesed märgid noorte kummalise käitumise kohta olid õhus juba eelmisel aasta. Ka käitusid vanemate klasside õpilased arusaamatult, teema tõstatus televisiooniski. «Lootsin väga, et sel aastal niisuguseid rumalusi enam ei korraldata, aga võta näpust – asi läks veel hullemaks,» ütles ta.
Millegipärast hakkasid mõned jooksjad Reinfeldi sõnul oma särke seljas katki tõmbama ja lubasid endale isegi teiste särkide lõhkumist. «Särke rikuti nii, et neist tehti peapaelu ja ümber kaela jäid ainult räbalad,» täpsustas ta.
Järvamaa õpilaste sellist käitumist Reinfeld jooksu korraldajana ei oodanud. «Seda enam, et sel aastal oli kõigil, kes ei soovinud särki endale jätta, võimalus see korraldajatele tagastada, et särgid saaksid uue elu nende laste käes, kes neid päriselt soovivad,» selgitas ta.
Üle Eesti jooksid 27 linnas V–IX klasside õpilased. Hinnanguliselt oli jooksjaid 12 000, Järvamaal üle 400. Ürituse eesmärk on üllas: kutsuda lapsi liikuma ja panna nad mõtlema nendele lastele, kelle liikumisvõimalused on piiratud. Noored annavad oma panuse jooksus osaledes ja täiskasvanud saavad neid toetada annetustega Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskusele.
Kõik võistlejad saavad jooksuüritusel kollase särgi, millel on ürituse sümboolika koos telefoninumbritega, ja üritusest osavõtt on tasuta.
Järvamaal korraldab heategevuslikku teatejooksu Järvamaa Spordiliit Paide tehisjärve ääres. Peakorraldaja Piret Reinfeld ütles, et on seda üritust eest vedanud üle kümne aasta ja tundnud rõõmu nendest sadadest rõõmsatest jooksusõpradest. «Sel aastal sain aga kahjuks šoki ja olin väga kurb,» lausus ta. «Seda, mis juhtus, ma oodata ei osanud.»
Reinfeld märkis, et esimesed märgid noorte kummalise käitumise kohta olid õhus juba eelmisel aasta. Ka käitusid vanemate klasside õpilased arusaamatult, teema tõstatus televisiooniski. «Lootsin väga, et sel aastal niisuguseid rumalusi enam ei korraldata, aga võta näpust – asi läks veel hullemaks,» ütles ta.
Millegipärast hakkasid mõned jooksjad Reinfeldi sõnul oma särke seljas katki tõmbama ja lubasid endale isegi teiste särkide lõhkumist. «Särke rikuti nii, et neist tehti peapaelu ja ümber kaela jäid ainult räbalad,» täpsustas ta.
Järvamaa õpilaste sellist käitumist Reinfeld jooksu korraldajana ei oodanud. «Seda enam, et sel aastal oli kõigil, kes ei soovinud särki endale jätta, võimalus see korraldajatele tagastada, et särgid saaksid uue elu nende laste käes, kes neid päriselt soovivad,» selgitas ta.
Info edastas
Piret Reinfeld
Järvamaa Spordiliit
projektijuht
5042105